Aastatel 1946–1958 valmistati Gorki autotehases (NSV Liit) üle 236 000 Pobedat, millest aastatel 1948–1953 toodeti 14 222 kabrioletti. Pobeda oli keskklassi auto, mille disain ja konstruktsioon polnud pelgalt koopia Lääne mudelitest, vaid kohalike inseneride looming. Kuigi mitmed komponendid – näiteks mootor, käigukast ja sillad – olid laenatud Ameerika ja Euroopa autodelt, loodi Pobeda selge stiiliga ning isikupärase disainiga. Masina pontoonkere oli omas ajas innovaatiline – esimene omataoline maailmas, kus eemaldati traditsioonilised poritiivad.

Esimesed Pobedad tulid tehasest 1946. aastal, ent väikeste konstruktsiooniliste probleemide tõttu algas suuremahuline tootmine 1948. aastal. Kolmas seeria asendas teise 1955. aastal, mil oli toodetud juba üle 160 000 auto. Kabriolettversioon erines sedaanist pehme katuse, tugevdatud kere ja ilmastikukindla dermatiinist istmekatte poolest. Kuigi kabriolett-Pobedaid valmistati kõigisse liiduvabariikidesse, sealhulgas Eestisse, jäid need aja jooksul haruldusteks. Põhjuseks katuse kiire lagunemine ja varuosade nappus, mistõttu paljud kabrioletid muudeti hiljem tavalisteks sedaanideks.

Pobeda tähistas oma ajastu olulist sammu nõukogude autotööstuses, olles esimene massitootmisesse jõudnud mudel, mis mõjutas tunduvalt ka Eesti liikluspilti 1950.–60. aastatel.