GAZ 69 1968 koos haagisega GAZ 704
Mootor
Istekohti
Mõõtmed
Tühimass
Võimsus
Kütusekulu
Tippkiirus
Transmissioon
2,1 R4
8
3850/1750/1920
ca 1960 kg
55 hj
14-17 l/100 km
90 km/h
3 manuaal, vahekast
Ajalugu
Aastatel 1952–1972 toodeti GAZ-69 mudelit (sh versioonid 69 ja 69A) Gorki ja Uljanovski autotehastes kokku üle 653 000 auto. See maastikusõiduk asendas vanema mudeli GAZ-67, tuues kaasa olulisi täiustusi – moderniseeritud mootor ja käigukast pärinesid Pobedalt, varasemate GAZ-AA agregaatide asemel. Lisaks muudeti senine lahtine kere kinniseks: autole lisati uksed ja võimalus paigaldada presendist aknaga ülaosa – eriti vajalik karmide Venemaa talvede jaoks.
Algul valmistati kaheukselist baasvarianti GAZ-69, mille tagaosas paiknesid kaubaruum või kaks pikka pinki. Hiljem lisandus neljaukseline GAZ-69A, millel oli sõiduautolik salong. Tootmine algas Gorkis, kuid 1954–56 viidi üle Uljanovskisse, kus mudelinimi säilis kuni lõpuni. GAZ-69 töötati välja eelkõige sõjaväe vajadusi silmas pidades, ent suur osa autosid jõudis kolhooside, ettevõtete ja hiljem ka erakätesse.
1980ndatel olid Eestis GAZ-69-d veel sageli kasutuses, mistõttu on neid ka tänapäeval suhteliselt palju säilinud – nii terviklikke sõidukeid kui detaile. Viimastel aastatel on GAZ-69 (eriti kaheukseline mudel) muutunud endise Nõukogude Liidu aladel kultusautoks, mille hinnad on tõusnud ja paljud autod restaureeritud. Samas pole ka tänapäeval korraliku sõiduki või varuosade leidmine keeruline, sest mudelit toodeti massiliselt.
GAZ-69 toodeti lisaks Venemaale ka Hiinas, Korea RDV-s ja Rumeenias. Mudel sai populaarseks ka oma kerghaagise GAZ-704 tõttu (kandevõime 500 kg). 1972. aastal lõpetati GAZ-69 tootmine ning see asendus moodsama UAZ-469-ga, millel oli kaasaegsem mootor ja mugavam kere.
Taastamisest
Kollektsiooni üheks pärliks on GAZ-69 (UAZ69), mis on üks viimaseid toodetud mudeleid (v.a 1968. aasta). Sõiduk osteti 2003. aastal Põlvamaalt Kanepist väga halvas seisukorras – auto oli aastaid seisnud välitingimustes, mille tõttu oli katuse tent täielikult hävinud. See omakorda kahjustas oluliselt auto põhja ning raami, kuigi veermik jäi rahuldavasse seisukorda.
aastal alustati põhjalike renoveerimistöödega: auto demonteeriti, vahetati põhi ja osaliselt küljeplekid, taastati raam ning kere värviti tooniga RAL1001 (beez). 2007. aastal, tööde lõpusirgel, selgus, et originaalmootor oli täielikult kulunud, mistõttu paigaldati kapitaalremonditud mootor, mis töötab veatult siiani. Sõiduk on suviti kasutuses hobiautona.
Komplekti kuulub ka kerghaagis GAZ 704, mis on ostetud Ristilt ja täielikult taastatud. Haagis on saanud samuti uue värvkatte (RAL1001, beez).
Aastate jooksul oleme püüdnud taastada sõiduki tehasest kaasas olnud lisavarustust. UAZ-69 on varustatud peaaegu täiuslike võtmekomplektidega, originaalse tulekustutiga, õlinõuga (paigaldatud mootoriruumi ja tagumiste istmete alla), tungraua ja õhupumbaga istme all, labida ja kirvega, kütusepumbaga ning apteegiga.
