Ajalugu

Valmistati Gorki autotehases ajavahemikul 1950-1959 umbes 21 527 autot.

1950.a. sügisel tootmisse läinud ZIM täitis nõu-kogude autotööstuses Pobeda ja ZISi vahel esi-nenud tühimiku. ZISi kasutasid valitsuse ja partei "tipud"; Pobeda oli aga tüüptaksoks, direktori autoks ja sageli ka eraautoks.
ZIMi roll jäi vahepeale – sellega sõitsid nii täht-samate asutuste direktorid kui ka paljud ma-dalama taseme tippametnikud. Väga väike kogus ZIMe müüdi ka eraisikutele tollal meeletu summa – 40 tuhande rubla – eest. ZIM oli ka 1950.-60ndate aastate tüüpiline kiirabiauto.
Konstruktiivselt oli ZIM üsnagi sarnane juba mitmed aastad varem valmistatud Pobedaga. Autole paigaldati GAZ-51st (ja tegelikult juba 1920ndate aastate Dodge D5st) tuntud kuue-silindriline mootor, mida Pobeda juures oli Stalini käsul neljasilindriliseks lühendatud. ZIMi juures tehti mootoriga vastupidist – suurem surveaste, uudne kahe lõõriga karburaator ja moodsam kollektor võimaldasid mootori võimsust suurendada 90 hobujõule GAZ-51 mootori 70 hobujõuga võrreldes.
Täiendavate mugavuselementidena oli lisan-dunud hüdromuhv, raadio ning mugavam sa-long. ZIMi eristas Pobedast ka avar ruum tagaistme ees, mis võimaldas sinna paigutada täiendava mahaklapitava istmerea.
Välimuses võttis ZIM eeskuju 1940ndate aastate teise poole USA sõidukitest. Seetõttu erines ta väliselt Pobedast üsnagi tuntavalt, kuigi kere konstruktsiooni põhilised lahendused (kandev-kere, esimene poolraam, jt) jäid paljus samaks.
Oma nime sai ZIM tehase tollasest ametlikust nimest – Завод имени Молотова (Mototovi nimeline tehas) (Tekst V. Praust).